Kas tõesti ei saagi enam äri teha rohelisi naisi kaasamata?

Kaarel Ots

Nasdaq Tallinn juhatuse esimees

Illar Kaasik

Prudentia Eesti juhtivpartner

Kas tõesti on maailm hukas ja äri ei saagi enam teha ilma naisi, rohelisi või vähemusi kaasamata, võis küsida ja tõenäoliselt küsiski mõni „rahvuskonservatiivist“ ettevõtja süüvides hiljuti ilmunud 2020. aasta Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP101 edetabelisse. Mõjutas ju seal ettevõttele pandud hinnalipikut miski „pehmode värk“ lisaks „normaalsele“ varade mahule, kasvule ja kasumlikkusele. Vastus on lihtne – saab ikka. Lihtsalt riikides, kus asuvad näiteks ka Eesti ettevõtete traditsioonilised partnerid ja rahastajad, muudab see äritegemise oluliselt keerulisemaks.

Meeldib see meile või mitte, aga maailm on pealiskaudse jälgija jaoks „ootamatult“ kiiresti muutunud. Veel hiljuti pehmete väärtuste hulka liigitatud võrdõiguslikkus, jätkusuutlikkus, keskkonnahoid ning sotsiaalne vastus on tänaseks omandanud kõva valuuta staatuse. Ja kohe nii kõva positsiooni, et neile kriteeriumitele mitte vastajad saavad juba lähiaastatel rahvusvahelises äris peateelt kõrvalteele puksitud.

Firmade ostu ja müügi nõustamise ettevõtte Prudentia ja Nasdaq Tallinna koostav Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP101 eristub mitmetest Eestis koostatavatest ettevõtluspingridadest sellega, et parimate väljaselgitamisel arvestame mitte ainult käibe-, kasumi- ja kasvunumbritega. Ettevõtetele antakse ka selge tagasiside, kuidas neid vaatab ja hindab ühiskond, keskkond ja rahastajad.

Edetabeli kokkupanekul annab Nasdaq Tallinn hinnangu ettevõtte läbipaistvusele läbi ühingujuhtimise (Corporate Governance) skoori, mis ettevõtte lõplikku väärtust mõjutab kuni 20% ulatuses. Hindame järgmisi faktoreid: sooline võrdõiguslikkus ettevõtte juhtkonnas ning nõukogus; sõltumatute nõukogu liikmete olemasolu nõukogus ning nende selge väljatoomine majandusaasta aruandes või kodulehel; juhtkonna ning nõukogu liikmete varasema töökogemuse avaldamine kodulehel; enamusosanike avaldamine kodulehel; ettevõtte finantstulemuste avalikustamine; riskijuhtimise ning tähtsamate sisepoliitikate (nt huvide konflikt, eetikakoodeks) avalikustamine; Corporate Governance ja jätkusuutlikkuse raportite avaldamine kodulehel ning info ettevõtte strateegiliste eesmärkide kohta.

2020 – veel üks murrang ettevõtluses lisaks kaugtööle

Kogu ühingujuhtimise temaatika esiplaanile tõusmine rahvusvahelises äris on võibolla see murrang, mis nii Eesti avalikkusel kui äriliidritel on tänavu piisava tähelepanuta jäänud. Märke uuest ajastust on ometigi mitmeid. Maailma juhtivate investeerimispankade hulka kuuluv Goldman Sachs kuulutas suvel välja lihtsa, ent tõhusa uue poliitika: nad ei aita enam ühegi sellise firma aktsiate esmapakkumist (IPOt) korraldada, kel pole juhatuses vähemalt üht liiget, keda saaks liigitada mitmekesisust suurendavaks (diverse member). Ja alates 2021. aastast vähemalt kaht. Goldman Sachs peab siinkohal silmas inimesi, kes on suurettevõtete juhtkonnas krooniliselt alaesindatud – seda siis oma soo, seksuaalse orientatsiooni, rassi või rahvuse pärast.

Harvard Business Review sai suvel avaldatud suuremas ülevaates nentida, et eliitliigas ongi tegelikult murrang juba toimunud – 2019. aastal püstitati omamoodi rekord, sest 59% USA suuremaid börsiettevõtteid koondava S&P 500 ettevõtete juhtkondadesse määratud direktoritest olid kas naised või siis mehed, kes kuuluvad etnilistesse vähemustesse. Kevadel avaldas see maailma autoriteetseimaks ärijuhtimisajakirjaks peetav väljaanne „puust ja punaseks“ tüüpi uurimuse, millal ja miks parandab juhtkonna mitmekesisus ettevõtte tulemuslikkust.

Nagu ikka – ettevõte kas kohaneb või sureb!

Sündmuste käiguga sammu pidamiseks ja ehk ise sammukese võrra ees olemiseks täiendasime käesoleval aastal TOP101 ühingujuhtimise skoori arvutamise põhimõtteid võrreldes eelmise aastaga. Näiteks tõime sisse hinnangu nõukogu liikmete sõltumatusele ning soolisele võrdõiguslikkusele ettevõtte juhtorganites. Tehtud muudatuste tõttu ei ole tabeli käesoleva aasta skoor otseselt võrreldav eelmise aasta tulemusega. Faktidele otsa vaadates tuleb ka tunnistada, et Eesti 100 väärtuslikuma ettevõtte keskmine selles kategoorias saadud punktisumma vähenes võrreldes eelmise aastaga oluliselt. Nii et arenguruumi on tublisti ka muidu meie ettevõtluse lipulaevadeks olevate firmade jaoks.

Ja tegutsema peab hakkama kohe! Mitte isegi selleks, et järgmisel aasta edetabelis paremat kohta saada, vaid selleks, et säilitada ja parandada oma positsiooni ning konkurentsivõimet nii rahvusvaheliste äripartnerite ja rahastajate kui neid väärtusi oluliseks pidavate noorte – meie ettevõtete tulevaste klientide, töötajate ja juhtide silmis. Eesti ettevõtete ja ettevõtjate ees avanev pilt on karm, aga õiglane. Kui me tahame profiliigas võistelda ja võitjate seas olla, siis me kas kohaneme või sureme.