Aktsiatesse investeerimise ABC

Investeerimine on panustamine paremale homsele. Et tulevikku ette ei näe, ei ole kunagi võimalik väita, et midagi õnnestub täielikult. Tulevik on alati ebaselge ning see tähendab, et iga ettevõtmine ja iga investeering hõlmab endas riski. Pole olemas riskivaba investeeringut.


Samas – riski võtmata ei ole paremat homset. Heaolu kasvu on alati vedanud ettevõtjate uudishimu ja nende tahe teha asju uutmoodi ja paremini. Sellest arengust on võimalik otse osa saada kahte moodi: olla ise ettevõtja või olla investor.


Elu näitab, et kõik ettevõtmised ei õnnestu; see aga ei tähenda, et riski ei pea võtma või riski peaks kartma. Riski tuleb mõista ning investeerida vastavalt oma riskitaluvusele.


Mis on investeerimine ja mis on spekuleerimine?

Aeg: investor on üldjuhul pikaajalise vaatega. Investori eesmärk on teenida tulu pikas perspektiivis ettevõtte väärtuse kasvult ja kasumi väljamaksetelt (ehk dividendilt). Spekulandi eesmärk on üldjuhul teenida kiiret tulu lühiajaliselt hinnamuutuselt ning mitte pöörata tähelepanu ettevõtte pikaajalisele väärtusele.

Risk: Investor paigutab raha pigem keskmise ja madalama riskiga varadesse eesmärgiga teenida mõistlikku tulu pikas perspektiivis; spekulant paigutab raha kõrge riskiga varadesse eesmärgiga teenida kiiresti kõrget tootlus (mis kõrgest riskitasemest tulenevalt võib samamoodi tähendada ka kapitali kiiret vähenemist või kaotust).



Kuidas kujunevad aktsiate hinnad? Börs on turg ehk kauplemiskeskkond, mis ise aktsiate hindu ei kujunda. Börsil paneb aktsia hinna paika nõudluse ja pakkumise vahekord ehk teisisõnu: hinnad kujunevad investorite poolt tehtud tehingute tulemusel.


Aktsiate hinnad võivad muutuda sekunditega ja seega teha börsipäeva jooksul läbi olulisi kõikumisi, rääkimata pikematest perioodidest. Aktsia hind, nagu ükskõik mille muu hind, mida sa sooviksid osta näiteks toidupoest, sõltub sellest, mille eest ja kui palju inimesed on nõus maksma. Kui toidupood küsib õunakilo eest 15 eurot, istuvad õunad mädanemiseni riiulitel, kuna keegi ei ole nõus nii palju maksma. Kui õunakilo hind langeb näiteks 1,2 euro peale, ostavad inimesed taas õunu, kuna see on ostjate arvates mõistlik hind.

Kuna aktsiate ostmine ja müümine käib digitaalselt ja kiiresti, mõjutavad aktsionäride ja potentsiaalsete aktsionäride ootused aktsiahindu peaaegu koheselt, mis omakorda väljendub aktsiahinna tõusus või languses ehk aktsia hind väljendab igal hetkel nõudluse ja pakkumise tasakaaluhinda.


Mis vahe on turuhinnaga ja limiithinnaga orderitel?


Turuhinnaga orderi ehk tehingukorralduse puhul tuleb meeles pidada, et kui tehingu tegemise hetkeks on väärtpaberi hind muutunud rohkem kui soovitud, siis tehakse tehing ikkagi ära. Sellest ka nimetus: turuhinnaga tehing.


Kui on soov seda riski maandada, tasub igal juhul sisestada order limiithinnaga ehk määrata hinnapiir. See tähendab, et ost või müük tehakse kas investori poolt määratud hinnaga või määratud hinnast parema hinnaga, sõltuvalt turul olevatest teistest orderitest.


Turuhinnaga tehing võimaldab tehingu teha üldjuhul kiiresti — tehing saab kindlasti tehtud (juhul kui vastas on müügikorraldused), limiithinnaga orderi puhul võtab investor aga riski, et tehingut ei tehtagi (nt kui sisestada ostuhind, mis on turuhinnast liiga palju madalamal). Samas pakub limiithind kaitset järskude hinnaliikumiste ja ebasobiva hinnaga tehingu tegemise vastu.


Rusikareegel on, et mida ebalikviidsem (st mida vähem kaubeldav) on aktsia, seda kindlamalt tasub kasutada limiithinnaga orderit.


Ettevõtte aktsia esimene kauplemispäev Kui ettevõte on juba börsil kaubeldav, siis on investoritel võimalik alati vaadata, milline oli aktsia viimase kauplemispäeva sulgemishind. Kui ettevõtte aktsia aga veel ei ole kauplemisel, siis ei ole aktsial veel ka turuhinda. IPO hind on see hind, millega ettevõte müüs oma aktsiaid investoritele avaliku esmapakkumise käigus. Börsile kauplemisele võtmisel kujuneb aktsiatel turuhind, mis – nagu öeldud – peegeldab pidevalt tasakaaluhinda, mis kujuneb investorite nõudluse ja pakkumise tulemusena.


Iga börsipäev algab aktsiate avaoksjoniga, mis algab kell 9:45 ja kestab 15 minutit. Ordereid saab avaoksjoni jaoks sisestada alates kella 9-st. Avaoksjonil leitakse tasakaaluhind, mis kujuneb algoritmi alusel, kus võetakse arvesse nii ostu- kui müügipoolel olevate aktsiate arvu kui ka aktsiate hinda. Tasakaaluhind kujuneb ostu- ja müügikorraldustes olevate aktsiate koguse ja hinna kaalutud vahekorras. Kellaaeg, millal täpselt tehingu korraldus avaoksjoni ajal või sellele eelneval perioodil sisestatud on, ei avalda mõju avaoksjoni hinna kujunemisele.


Mis vahe on börsi põhinimekirjal ja First North turul?


Esimesed tänapäevases mõistes börsid tekkisid ca 400 aastat tagasi. Börside tegevust on nende aastasadade jooksul pidevalt reguleeritud, peamiselt just investorite kaitse tagamiseks. Tänapäeval on börs ehk reguleeritud turg kõikjal üle Euroopa Liidu sarnaselt reglementeeritud ja ELi börsidel noteeritud ettevõtted peavad vastama samadele standarditele. Börs ehk reguleeritud turg on aastatega kujunenud koduks suurematele ja stabiilsematele ettevõtetele. First North on 15 aastat tagasi asutatud Nasdaqi alternatiivturg, mis tegutseb nii Põhjamaades kui Baltikumis. Sarnaseid alternatiivturge, mille roll on võimaldada väiksematel ettevõtetel raha kaasata ja oma kasvuambitsiooni ellu viia, on peaaegu kõigi börside juures. First North on mõeldud varasema faasi ettevõtetele: uutele, väiksematele, kiiremini kasvavatele. Nendele, kelle jaoks börs ehk reguleeritud turg oleks liiga suur samm. Mõned First Northi reeglid on leebemad kui börsi põhiturul, kuid näiteks investorite vaates ülioluline info avalikustamine on standardiseeritud täpselt nagu põhituru ettevõtete puhul ning selle avalikustamise täpsust ning korrektsust jälgib börs pidevalt. Investoril on oluline vahet teha riskil, mis kaasneb investeeringuga väiksemasse ja alustavasse ettevõttesse ja mis kaasneb investeeringuga suuremasse ja stabiilsemasse ettevõttesse. Reeglina on nii, et mida varasema faasi ettevõttega on tegu, seda suurem on sellesse ettevõttesse investeerimise risk. Mündi teine külg on aga tootlus: mida suurem on risk, seda suurem on oodatav tootlus. Ehk siis risk ja oodatav tootlus on võrdelises seoses. Sellest tulenevalt on First Northil kaubeldavad ettevõtted investeerimiseks sobivamad nendele investoritele, kelle riskijulgus ja –isu ning ootus tootlusele on kõrgem.

Kokkuvõtteks:


· tee vahet investeerimisel ja spekuleerimisel

· tea. kuidas kujuneb aktsia hind

· tea, mis on turuhinnaga ja mis on limiithinnaga tehingukorraldus

· tee vahet börsi põhinimekirjal ja First North turul

· võrdle võrreldavat ja ole valmis eesmärke vastavalt oludele kohandama

· vaata investeerimist kui maratoni, mitte sprinti


Edukat investeerimist!