Recent Posts

Archive

Tags

Tallinna Sadama positiivne eeskuju

Aastasadadega ei ole välja mõeldud paremat viisi oma jõukuse kasvatamiseks, kui säästude investeerimine. Positiivne eeskuju on lähedalt võtta. Rootsi majanduse oluline mootor on olnud kapitaliturg (mis on aidanud üleval pidada sotsiaalseid toetusi, mitte vastupidi).

Rootsit peetakse Euroopa parima investorkultuuriga riigiks, kus 90% elanikest omab mingit liiki investeeringut. Viimase 50 aasta jooksul on Rootsi börs võrreldes kogu ülejäänud maailma börsidega olnud parimat tootlust pakkuv koht. Tõsi, põhjamaades on investeerimiskultuuri arendatud mitmeid põlvkondi, meie oleme seda saanud teha 25 aastat.

Seda enam on rõõm näha, et Eesti üks suuremaid riigile kuuluvaid ettevõtteid, Tallinna Sadam, plaanitakse juba lähiajal börsil noteerida. Mujal maailmas on riigiettevõtete kas või osaline börsil noteerimine igas mõttes tavapärane ja loomulik nähtus.

Vaade Tallinnale ja sadamale. Ivan Aivazovski (1845) (https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=1721725)

Tallinna Sadam on end positsioneerinud stabiilseks dividendiaktsiaks, mis seetõttu pakub eeldatavasti huvi päris laiale hulgale investoritele. Selliste aktsiate lisandumine on äärmiselt tänuväärne, kuna annab inimestele võimaluse teha kõige paremas mõttes pikaajalisi investeeringuid.

Miks (riigi)ettevõte börsile viia?

Riigiettevõtete osaline börsile toomine on selles mõttes erakordselt tänuväärne samm, et see võimaldab Eesti elanikel olla riigiga ettevõttes kaasomanik. Riigi osaluse säilitamine võib olla paljude vähem riskialtimate inimeste jaoks oluline argument positiivse investeerimisotsuse tegemiseks. Ühest küljest saab inimene panustada riigi ja ettevõtluse arengusse, teisalt teenida otsest tulu vähemalt stabiilse dividendi – ja loodetavasti ka vara väärtuse kasvu – näol. Sama oluline on taoliste raha-oma-majandusse investeerimisvõimaluste loomine meie pensionifondide jaoks.

Ettevõtte börsil noteerimine on kõige läbipaistvam müügi meetod, kus valitsus saab kujundada osaluste jaotumist ja viia ellu investeeringuid. Samuti kaob ära riigi ainuomanduses olevate ettevõtete poliitilise mõjutamise küsimus.

Börsilolek tähendab, et ettevõtte juhtimine on läbipaistev ja finantsseisund pidevalt valvsate analüütikute ja investorite jälgimise all. See loob eeldused juhtimiskvaliteedi ja tulemuslikkuse paranemiseks, mis omakorda loob pinnase ettevõtte väärtuse ja seega aktsionäride (osalise börsil noteerimise korral nii riigi kui erainvestorite) vara kasvatamiseks.

Praegu maailma ühed suuremad börsiettevõtted Amazon ja Microsoft on alates börsiletulekust kasvatanud oma väärtust üle 150 000%, Eesti börsiettevõtteid vaadates on näiteks Tallinna Kaubamaja aktsiasse börsiletuleku ajal paigutatud 1000 eurot tänaseks väärt 70 000.

Lisaks aitab suure ja stabiilse riigiettevõtte osaluse börsile viimine Eestisse juurde tuua rahvusvaheliste investorite tähelepanu ja raha, mis tähendab, et paraneb ka teiste ambitsioonikate kohalike ettevõtete rahastus. See omakorda loob soodsa pinnase majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks. Kõlab kõrgelennuliselt ja abtraktselt, aga ajalugu on näidanud, et investorite tähelepanu ja raha riiki toomisel see tõepoolest töötab. Üks ilmekamaid näiteid pärineb 10 aasta tagusest ajast: börsi vedasid välisinvestoritele atraktiivsed Hansapank ja Eesti Telekom. Nagu ühendatud anumate puhul, liikus neisse ettevõtetesse investeerinud fondide raha ka teistesse noteeritud ja noteerimata ettevõtetesse.

Börsi tutvustades tuletame tihti meelde ühte kunagist Ööülikooli saadet, kus lahkunud akadeemik Peeter Tulviste jutustas, kuidas eestlased nõukogude ajal imestasid, mida nende välismaalt külla tulnud tuttavad raha kohta rääkisid. Et raha saab investeerida, panna teenima dividenditulu, raha eest saab osta riigi võlakirju ja teenida intressi. Kuidas neile tehti selgeks, et rubla ei ole raha, sest rublaga ei saa teha asju, mida päris rahaga teha saab. Investeerimiskultuur Eestis küll levib, aga visalt. Just suured ja stabiilsed riigiettevõtted on need, mis loovad investeerimiskultuuri arendamiseks kvalitatiivse hüppe võimalusi.

Artikkel esmailmus Postimehes 28. mail 2018.

 

©2016-2020 by kaarelots.ee.