Keep moving!

Olin juunis Brüsselis, Euroopa Komisjoni korraldatud Capital Markets Unioni (Kapitaliturgude Liit) raames toimunud töögrupi kohtumisel. Kohtumise teema oli sõnastatud järgmiselt: „Challenges and opportunities for capital market development in Central, Eastern and South-Eastern Europe“. Ehk kokkuvõtvalt: kuidas panna kapitaliturud majandust käima tõmbama.

Mille poolest need kohtumised olulised on? 2016. aasta lõpus koostati põhjalik uuring, milles analüüsiti 11 Euroopa riiki (EU11) ja nende kapitaliturgude hetkeseisu, potentsiaali, võimalikke takistusi ja võimalusi. Need riigid olid jaotatud 3 gruppi: Baltikum, Balkan ja Visegrad. Ehk siis Eesti, Läti ja Leedu, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia ja Sloveenia ning Poola, Tšehhi, Ungari ja Horvaatia - nn endised idabloki riigid.

Kunagi varem ei ole eraldi sellele regioonile kapitaliturgude võtmes keskendutud. Näiteks ühel detsembris toimunud kohtumisel käsitleti kõigi Euroopa Liidu riikide ettevõtete, eriti SMEde, börsi kaudu kapitali kaasamise hõlbustamist. See on kogu Euroopas üks prioriteete, kuid suurte riikidega võrdluses kipuvad väiksemate väljakutsed hajuma ja vahed edukamatega on hoomamatult suured.

EU11 riike iseloomustab sarnane taust nii ajaloo, jõukuse kui vanuse osas. See tähendab, et EU11 riikide kapitaliturud on arenenud tänaseks orienteeruvalt sama kaua, jaeinvestoreid on ühe põlvkonna jagu, jõukuse tase on võrreldav, väljakutsed institutsionaalsete investoritega (nt pensionifondid) on sarnased jne. Paraku nähtub allpool toodud jooniselt, et ka EU11 riikidega võrreldes on Eesti kapitaliturg nõrgemalt arenenud ja arengupotentsiaali jagub. EA19 tähendab euroala.

Leian, et Eestile on jõukohane seada eesmärgid, mis viivad meie kapitaliturgude osakaalu võrreldavaks näiteks Tšehhi, Poola või Ungariga. Miks ei peaks? Kusjuures, nende riikide esindajad olid kohtumisel vaat et kõige rahulolematumad ja kirjeldasid samme, mida riikidena on juba astunud ja astumas. Nemad võrdlevad end veelgi edukamate riikidega.

Samuti on meie lähinaabrid Läti ja Leedu, aga ka Rumeenia, Horvaatia ja Bulgaaria võtnud valitsuste tasemel kapitaliturgude arendamise üheks oma prioriteediks, seadnud paika lühikesed ja pikad eesmärgid ning astuvad nende saavutamiseks konkreetseid samme. Miks? Sest mõistavad, kuidas see üldisele heaolulule kaasa aitab ja riigi võimalikele riskidele vastupidavamaks muudab.

Uuringu olulisemaid tõdemusi on, et paremini arenenud kapitalituru tingimustes saaksid need riigid oluliselt kiiremini kasvada: erasektor saaks kaasata raha peale pankade ka kapitaliturgudelt (uuringus nimetatud 40 miljardit eurot) ning seeläbi finantseerida ambitsioonikaid projekte, mis mõjuvad positiivselt nii tööhõivele kui SKP-le. Ning loomulikult oleks seeläbi võimalik riigi kodanikel ja pensionifondidel investeerida oma sääste kohaliku ettevõtluse ja riigi arengusse.

Kõlama jäi arvamus, et ilma riigi panuseta on vahe vähendamine arenenud riikidega väga keeruline.

Alloleval joonisel on näha riikide majanduskasv alates finantskriisist – vähem arenenud kapitalituruga riikide kasv on teistega võrreldes oluliselt tagasihoidlikum. Leian, et rahuloluks ei ole meil põhjust.

Hea on näha, et see teema on oluline ka Euroopa Komisjoni poolt vaadatuna ja planeeritavad sammud on konkreetsed ning argumenteeritud. Kohtumisel osales igast riigist 1-2 esindajat, lisaks olid esindatud EBRD, Euroopa Investeerimispank, Maailmapank, IMF ja Euroopa Komisjon – soovides panustada regiooni kapitaliturgude arengusse. Töögrupp koguneb uuesti oktoobris, annan kindlasti tulemustest tagasisidet.

Usun, et need kohtumised on Eesti seisukohalt olulise tähtsusega. Jääb üle üksnes loota, et ka Eesti valitsus liigub kapitaliturgude arendamisel sama aktiivselt ja kindlalt edasi, kui kõik meie lähemad ja kaugemad naabrid ning konkurendid.

Miks valisin postituse juurde video "Keep moving!"? Tõepoolest, Martin Luther Kingi kõne on küll veidi teises kontektsis, kuid ka riigi tasemel vajalikku ambitsiooni ja arengut kirjeldama sobib see minu arvates väga hästi. Nii et edasi!